Nikko nulg
| Nikko nulg | |
|---|---|
 Kultiveeritud puu | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Paljasseemnetaimed Pinophyta |
| Klass |
Okaspuud Pinopsida |
| Selts |
Okaspuulaadsed Pinales |
| Sugukond |
Männilised Pinaceae |
| Perekond |
Nulg Abies |
| Liik |
Nikko nulg |
| Binaarne nimetus | |
|
Abies homolepis Siebold & Zucc. (1842) | |
| Sünonüümid | |
| |
Nikko nulg ehk lühiokkaline nulg (Abies homolepis) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast. Ta on lähedane sugulane momi ja jaapani nuluga ning hübridiseerub nendega looduslikult.[3]
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]
Puu kasvab tavaliselt kuni 30, harva kuni 40 m kõrguseks, tüve läbimõõt on kuni 1,0 (1,5) m. Võra on laikoonusja kujuga. Tüve koor on noortel puudel sile, hall, vanematel puudel hallikaspruun, kestendav. Pungad on pruunid, 3–5 mm pikkused, keskmiselt või tugevalt vaigused. Võrsed on läikivad, karvadeta, hallid või pruunikad, sügavate vagudega. Okkad on 1–3 cm pikkused, pealt läikivad ja tumerohelised, allküljel kaks heledat 11–13 realist õhulõheriba, tipuosas väikse sisselõikega, kahe vaigukäiguga, noortel puudel terava, vanematel poolterava või tömpja tipuga.[3]
Õitseb mais-juunis, käbid valmivad oktoobris[4]. Isasõisikud on 10–20 mm pikkused, kollakaspruunid. Käbid on püstised, noorena tumepurpurjad, valminult purpurjaspruunid, pikkus 7–12 cm, läbimõõt 1,5–2 cm. Seemnete kestad on 6–9 mm, tiivakesed umbes 10–12 mm pikkused.[3]
Levila ja ökoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Nikko nulg on levinud Jaapani kesk- ja lõunaosas (Honshūl, Shikokul ja Kyūshūl), kus ta kasvab mägedes 700–2200 m kõrgusel üle merepinna. Kasvuvöönd asub kõrguslikult momi nulu ja jaapani nulu metsavööndite vahel. Kasvab üldjuhul segametsades, harva puhaspuistus. Ta talub hästi varju, kuid kasvukiirus on sel juhul väga väike.[3]
Temaga kasvavad koos järgmised puuliigid: eriokkaline tsuuga (Tsuga diversifolia), hondo kuusk (Picea jezoensis var. hondoensis), korea seedermänd (Pinus koraiensis), jaapani mänd (Pinus parviflora), jaapani elupuu (Thuja standishii), kivikask (Betula ermanii), täkiline pöök (Fagus crenata) jt.[5]
Teisendid
[muuda | muuda lähteteksti]Nikko nulul eristatakse kahte teisendit:[1]
- Abies homolepis var. homolepis Siebold & Zucc.;
- Abies homolepis var. umbellata (Mayr) E. H. Wilson.
Kasvatamine Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]1861. aastal Euroopasse toodud nikko nulg pole meil kuigi külmakindel, kuna ta talub talvel külmakraade kuni –23...–29 °C[6]. Katsetada võiks eelkõige saartel ja Lääne-Eesti rannikupiirkonnas. Meie sisemaa karmimad talved põhjustavad talle tugevaid külmakahjustusi, puu võib külmuda kuni lumepiirini. Heitgaaside ja tahmaga saastunud õhku talub ta sarnaselt mandžuuria nuluga üsna rahuldavalt. Suuremaid puid (kuni 8 m) kasvab meil Tallinna Botaanikaaias.[7]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "Conifer database: "Abies homolepis"". Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist (inglise). Vaadatud 26.08.2010.
- ↑ Conifer Specialist Group (1998). Abies homolepis. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2010.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 James E. Eckenwalder. "Conifers of the World: The Complete Referencec, Timber Press, 2009. ISBN 9780881929744; ISBN 0881929743.
- ↑ "Abies homolepis". Flora of Japan <www.foj.info> (inglise). Vaadatud 26.08.2010.[alaline kõdulink]
- ↑ Yukito Nakamura, Pavel V. Krestov. "Coniferous Forests of the Temperate Zone of Asia", Amsterdam: Elsevier B.V, 2005. ISBN 978-0-444-81627-6.
- ↑ Francine J. Bigras ja Stephen J. Colombo. "Conifer Cold Hardiness", Holland: Kluwer Academic Pulishers, 2001. ISBN 0-7923-6636-0.
- ↑ "Dendroloogilised uurimused Eestis IV", Tartu: Vali Press OÜ, 2008.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Nikko nulg |
- Nikko nulg andmebaasis eElurikkus
